Seoses õpetajate päevaga avati täna raamatunäitus "ÕPETAJA SOOVITAB". Õpetajad olid välja otsinud oma lapsepõlve lemmikraamatud ja neid lühidalt iseloomustanud.
Õp. MARGE: „PÖIAL-LIISI” on meelde jäänud oma imeilusate Siima Škopi piltide pärast. Neid vaatasin ma väga tihti ja tahtsin ise ka nii ilusti joonistada osata. Algul luges ema mulle ette, siis lugesin ise korduvalt raamatu läbi. Olen ka oma lastele seda lugu palju kordi ette lugenud.
Õp. MIRJAM: „MEISTERDETEKTIIV BLOMKVIST” oli avastus! Et suvi võib nii vahva olla, et lapsed oskavad oma elu nii põnevaks muuta! Siit vist algaski mu armastus krimkade vastu.
Õp. LEELO: „METSAUUDISED” tõestas, et igas kuus toimub metsas midagi põnevat. Lühijuttudest saab teada, mida linnud-loomad mõtlevad, räägivad, millega tegelevad (pealt kuulatud lood!).Iga kuu lõpus on mõni mõistatus. Selle raamatu võib suvalise koha pealt avada ja lugeda – alati on põnev!
„DOKTOR DOLITTLE” räägib arstist, kelle papagoi õpetas rääkima loomade keelt. Seejärel tulevad kõik loomad tema juurde ravile. Praeguseks on ilmunud mitu raamatut dr Dolittle reisidest, üks põnevam kui teine! Doktori-raamatust tehtud film on aga hoopis kehvem.
Õp. LAURI: „TERASPOISS” on raamat, mis räägib väga tugeva tahtejõuga poisist. Igaühel on võimalik sellelt poisilt midagi õppida.
Õp. HILLE: „IMEFLÖÖT” oli algkoolis mu lemmikraamat – toredad muinasjutud. Selle raamatu kinkis mulle koos pühendusega minu kallis tädi. Ühtlasi oli see mu isikliku raamatukogu kolmas raamat.
Õp. KERSTI: „MOWGLI” meeldis mulle seepärast, et armastasin lapsepõlves väga lugeda looduskirjeldusi. Kuna India oli Kiplingi sünnimaa, siis oli põnev lugeda India elanike elust-olust. Mowgli-lugusid loen huviga ka praegu – täiskasvanuna.
Õp. KRISTI: Mulle meeldis käia vanaema juures, kus oli suur raamaturiiul. Kõige huvitavam raamat selles riiulis oli „KOLM MUSKETÄRI”. Olin kaheksa-aastane, kui lugesin musketäride võitlusest õigluse eest ning siiani on Päikesekuninga ajastu ajaloos mu lemmik.
Õp. RAIGO: Lapsepõlve lemmikraamat oli „KIRI KUNINGALE”, mis kirjeldab rüütlite aega. Lugu algab noorte poiste rüütliks löömise eelõhtuga, kui peategelane saab ühe abipalve. Ta teab, et palvele vastates kaotab ta võimaluse saada rüütliks…
Õp. ANNE: Lapsepõlve lemmikraamat oli „KADRI” ja selle järg „KASUEMA”. Selle väikese tüdruku elusaatus ja tema, armetukese, võitlus oma koha eest siin ilmas läks mulle väga südamesse. Olen ise kasvanud viletsal sõjajärgsel ajal ning pidanud samuti palju vaeva nägema suureks kasvamisega, võib-olla sellepärast ootasin hingevärinaga, et Kadril hästi läheks. Suur oli rõõm, kui ta lõpuks nii vapraks sai, et ise nõrgematele tuge pakkuda. Kõige raskemad lahingud peab inimene ikka iseenda sees. Mulle meeldivad inimesed, kes kõige raskematest katsumustest väljuvad heasüdamlike ja ausate võitjatena – seetõttu vist ongi „Kadri” mu lemmikraamat.
Õp. TIIA: Kõige toredamad raamatud olid 3. klassis loetud „KADRI” ja 5. klassis loetud „KASUEMA”, selle järg. Need raamatud õpetasid, et sõbraga koos on kõik raskused ületatavad!
Õp. ÜLLE: Armas ja südamlik raamat oli „HULKUR RASMUS”. Mäletan tänaseni hingeminevat lugu Rasmusest ja Oskarist. See puudutas mind sügavalt, sest olin Rasmuse saatusekaaslane. Elasin Rasmusele väga kaasa.
Õp. URVE: Väga südamlik ja haarav raamat oli „VÄIKE TJORVEN; POOTSMAN JA MOOSES”. Tegevus toimub suvel ühel väikesel saarel – Soolavaresel. Raamatus on toredad tegelaskujud: väike Tjorven, hiidkoer Pootsman, veidravõitu kirjanikuhärra Melker Melkerson koos nelja lapsega, Mooses jt. Raamat räägibki sellest, milliseks kujunes Melkersonide suvi Soolavaresel. Eriti meeldis mulle isepäine ja üleannetu TJORVEN.
